Türgi geograafia ja piirkondlikud osakonnad
Türgi on mandritevaheline riik, mille Anatoolia pool moodustab suurima osa maismaast. See Anatoolia piirkond on geograafiline sild, mis ühendab Kagu-Euroopat ja Lääne-Aasiat. Riigi Euroopa osa, mida nimetatakse Ida-Traakiaks, moodustab 3% kogu maismaast, kuid moodustab üle 15% elanikkonnast. Ida-Traakia ja Väike-Aasia eraldamist tähistavad Bosporus, Marmara meri ja Dardanellid.
Türgi kogu territoorium on 783 356 ruutkilomeetrit. Riigi mitmekesine maastik hõlmab Anatoolia laienevaid tasandikke, Must meri piirkonna tihedaid metsi, poolkuivi maid, looduslikke järvi ja Egeuse mere ja Vahemerega piirnevaid rannajooni. Kogu riigi geograafiline keskus asub Yozgati provintsis Çandıri piirkonnas.
Geograafilised piirkonnad ja maastik
Pärast ulatuslikke arutelusid jagati Türgi 1941. aastal Ankaras toimunud esimese geograafiakongressiga seitsmeks erinevaks geograafiliseks piirkonnaks. Need jaotused määrati kindlaks kliima, topograafia, taimestiku, loomastiku, inimeste elupaikade, põllumajanduslike mitmekesisuste ja transpordivõrkude üksikasjaliku analüüsi põhjal. Saadud seitse piirkonda on jagatud neljaks rannikualaks ja kolmeks sisepiirkonnaks, mis on nimetatud vastavalt nende lähedusele ümbritsevatele meredele ja nende asukohale Anatoolias.
Must meri piirkonna füüsilist geograafiat iseloomustab rannikuga paralleelselt kulgev mäeahelik, mis loob barjääri, mis soodustab kõrget õhuniiskust ja sademeid. Ida-Must meri piirkonnas on mägised maastikud, millel on järsud, tihedalt metsaga kaetud nõlvad. Need järsud nõlvad on silmapaistev morfoloogiline tunnus, mis esineb nii mere all kui ka mäeahelikes, kus tipud võivad ületada 3000 meetrit.
Hüdroloogia ja Flora
Must meri piirkonda toidavad aastaringsed kõrged sademed, mis võivad ulatuda kuni 2200mm. See tugev sademete hulk toetab tihedaid metsi, kus domineerivad tamm, pöök, sarapuu, sarvpuit ja magus kastan. Piirkonna hüdroloogiat määratlevad mitmed suured läänest itta voolavad jõed, sealhulgas Sakarya (824 km), Yeşilırmak (418 km) ja Çoruh (376 km). Kızılırmak jõgi paistab silma kui Türgi pikim jõgi, mille pikkus on 1355 kilomeetrit.
Ökoloogiline isolatsioon, mida põhjustavad järsud orud Must meri piirkonnas, on edendanud ainulaadset bioloogilist mitmekesisust. Piirkonnas on 850 taimetaksonit, millest 116 on piirkonnale endeemilised. Neist 12 on ohustatud ja 19 haavatavad. See ainulaadne geograafiline kontekst on aidanud kaasa ka erinevate kultuuriliste identiteetide, näiteks lazi keele, muusika ja tantsu arengule.
Järgnev kontrollnimekiri võtab kokku Türgi peamised geograafilised iseärasused:
- Anatoolia sild ühendab Kagu-Euroopat ja Lääne-Aasiat.
- Pontose mäed eraldavad Anatoolia tasandikku Mustast merest.
- Türgi pikim jõgi on Kızılırmaki jõgi.
Türgi administratiivne ja geograafiline jaotus peegeldab mandri geograafia, ajalooliste lepingute ja ökoloogilise mitmekesisuse keerukat koosmõju seitsmes tunnustatud piirkonnas.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0