Liigu sisu juurde

KKK · Environment & Climate 29

Iga kategooria vastused põhinevad Turkey News'i avalikest allikatest koostatud teadmistebaasil; iga vastus näitab oma allikat.

Mis on Türgi uudised iganädalane?

Türgi News Weekly on mitmekeelne uudistesait, mis selgitab, mis toimub Türkiye lugejatele nii kodu- kui ka välismaal. Me käsitleme poliitikat, majandust ja ühiskonda, samuti igapäevaelu ja reisimist 60 keeles.

Kuidas on kirjutatud artiklid?

Me valime lugusid, mida on teatanud mitmed müügikohad, kogume fakte, mida need aruanded kinnitavad, ja kirjutame uue artikli. Me ei kopeeri lähtelauseid. Kontrollime fakte mitmes müügikohas ja hoiame oma allikaid oma sisedokumentides. Meie toimetus kirjutab kõik 60 keeleväljaannet tehisintellekti tööriistadega. Inimesed vaatavad artikleid meie toimetusstandardite alusel.

Mis on sõnastik artikli all?

Lühikesed taustamärkmed keeruliste tingimuste, kohtade või institutsioonide kohta artiklis, mis põhineb Türgi uudiste iganädalasel teadmistebaasil. Me ei selgita termineid, mida teadmistebaas ei hõlma.

Mis siis, kui artikkel on ebatäpne?

Vajutage artikli alla „Pott-täpse” või võtke meiega ühendust. Kui mitu lugejat teatavad artiklist, on see läbivaatamiseks peidetud.

Kes kirjutab artikleid?

Kõik artiklid avaldatakse Türgi uudiste nädalalehe toimetuse nime all.

Millised keeled on saadaval?

60 keelt, sealhulgas türgi ja inglise keel. Kasutage lehe ülaosas asuvat keelevalijat.

Kuidas ma saan uusi artikleid?

Tellige e-posti teel lehe allosas või järgige meie RSS-kanalit (/rss.xml).

Millel põhinevad KKK-le vastatavad?

Iga kategooria vastused põhinevad Türgi uudiste iganädalasel teadmistebaasil avalikest allikatest, nagu Wikipedia, ja iga vastus näitab selle allikat.

Kas Türgi mošeesid külastades on saadaval kilekotid?

Mošee külastamisel peate enne sisenemist eemaldama kõik jalanõud. Mõned mošeed pakuvad selleks korduvkasutatavaid kilekotte. Need kotid võimaldavad teil oma kingapaari hõlpsalt kaasas kanda. See praktika aitab hoida püha ruumi puhtana, hallates samal ajal oma asju. See on kasulik mugavus, mida pakutakse teatud kohtades.

Allikas
Kas Türgis on korallriffe?

Korallriffide kohta võib leida tõendeid fossiilide kujul teatud piirkondades. Kargı ja Sütçüleri korallriffide jäljed on dateeritud hilis-Tortoni ajaga. Need korallide fossiilid fännide delta hoiuste hulgas pärinevad tõenäoliselt perioodidest, mil merepinna äkiline tõus jättis deltad vee alla. Aksu basseinis oli kunagi väga madal merekeskkond, mis hõlmas korallriffe. See keskkond muutus järk-järgult piiratumaks, kui meri taandus Messini soolsuse kriisi ajal.

Allikas
Milliseid loomi Eestis koheldakse kui hulkuvaid või invasiivseid?

Istanbulis on lisaks metsikutele maismaaimetajatele suur hulkuvate loomade populatsioon. Metsikud kassid, keda nimetatakse türgi keeles sokak kedisi, on väga levinud, hinnanguliselt sada tuhat kuni üle miljoni. Need kassid on pälvinud laialdast meediat ja avalikku tähelepanu ning neid koheldakse linna sümbolitena. Roositud papagoi kolooniad elavad ka linnapiirkondades, nagu metspapagoid teistes Euroopa linnades, ja neid peetakse invasiivseteks liikideks.

Allikas
Kui mitmekesine on mitte-mere molluskite populatsioon Türgis?

Mittemereliste molluskite bioloogiline mitmekesisus Türgis on rikkam kui ümbritsevates Euroopa riikides. Looduses elab vähemalt 825 liiki, kuigi koguarv on umbes 1030. See hõlmab 825 tiguliikide liiki, mis koosnevad 95 magevee gastropoodide taksonist ja 730 maismaaterade liigist. Türgis on ka asjakohane arv magevee kahepoolmelisi ja väga rikkalik magevee malakofauna, millel on palju endeemilisi liike. Riigi muutuv reljeef, kliima ja taimestik toetavad seda mitmekesist malacofaunat.

Allikas
Kuidas Türgi maavärinate ajal abi annab?

Türgi annab humanitaarabi oma katastroofide ja hädaolukordade ohjamise volituste kaudu, mida nimetatakse AFADiks. See agentuur võib saata otsingu- ja päästetöötajaid, sõidukeid, hügieenikomplekte ja telke mõjutatud piirkondadesse. Nad jagavad ka olulisi toidupakke, mis sisaldavad selliseid esemeid nagu jahu, suhkur, pasta, õli, riis ja oad. Lisaks on Türgi kasutanud oma Türgi koostöö- ja koordineerimisagentuuri abi andmise koordineerimiseks. Need jõupingutused hõlmavad tekkide pakkumist ja kodude või koolide ehitamist neile, keda hävitamine mõjutab.

Allikas
Kuidas mõjutab plasti kasutamine põllumajanduses Türgi keskkonda?

Plasttooteid nagu kiled ja multši kasutatakse põllumajanduses laialdaselt saagikuse suurendamiseks ja veetõhususe parandamiseks. Plastmultši laialdane kasutamine ja süstemaatilise juhtimise puudumine põhjustavad aga suures koguses jääke. Need plastfragmendid kogunevad pinnasesse, põhjustades nii mikroplastilist kui ka makroplastilist saastumist. Kuna põllumajandusplasti on kõrge saastumise taseme tõttu raske ringlusse võtta, põletatakse või maetakse neid sageli põldudele. Need kõrvaldamismeetodid võivad põhjustada mulla degradeerumist ja mikroplasti lekkimist merekeskkonda.

Allikas
Kuidas on põud Türgit mõjutanud ja millised on selle peamised mõjud?

Põud on Türgis sageli toimunud alates 1970ndatest ja erinevates ajaloolistes punktides. Need sündmused põhjustavad sageli meteoroloogilisi, hüdroloogilisi, põllumajanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke põudasid. Mõju avaldub peamiselt põllumajanduses ja võib põhjustada põllumajandustoodete kadu. Lisaks võivad põuad põhjustada maapealse ja maa-aluse vee puudulikkust. Suurtes linnades, nagu Ankara ja Istanbul, on need perioodid põhjustanud joogivee puudulikkust ja kärpeid.

Allikas
Kuidas juhitakse kliimamuutuste poliitikat Türgis?

Kliimamuutuste poliitikat Türgis koordineeris kliimamuutuste ja õhuhalduse koordineerimisnõukogu. Seda valitsusasutust juhtis keskkonna- ja linnaplaneerimise minister ning see hõlmas erinevaid äriorganisatsioone. Kui keskkonnaministeerium oli juhatuse esimees, siis on mõjuvõimu ka teistel ministeeriumidel, nagu rahandus- ja energeetikaministeerium. Energiaministeerium haldab kasvuhoonegaaside inventuuri, samas kui rahandusministeerium juhib kliima rahastamist. Koordineerimisnõukogu otsused ei olnud siiski siduvad.

Allikas
Kuidas käitletakse ja kogutakse jäätmeid Türgis?

Olmejäätmeid kogutakse regulaarselt kogu riigis. Metropolitan omavalitsused ja muud kohalikud omavalitsused vastutavad selliste teenuste osutamise eest nagu kogumine, transport, eraldamine, ringlussevõtt ja kõrvaldamine. Kõige tavalisem olmejäätmete kõrvaldamise meetod on prügilasse ladestamine. Muud kasutatavad tavad hõlmavad ohtlike jäätmete kompostimist, steriliseerimist ja põletamist. Türgi haldab jäätmeid hajutatud lähenemisviisi kaudu, jagades kohustusi paljude erinevate institutsioonide ja organisatsioonide vahel.

Allikas
Kuidas käideldakse jäätmekäitlust ja ringlussevõttu Türgis?

Omavalitsused vastutavad teenuste osutamise eest, sealhulgas jäätmete kogumine, transport, eraldamine, ringlussevõtt ja kõrvaldamine. Türgi jäätmekäitlussüsteem kasutab hajusat lähenemist, jagades ülesandeid paljude erinevate institutsioonide ja organisatsioonide vahel. Kuigi prügilasse ladestamine on kõige levinum olmejäätmete kõrvaldamise meetod, kasutatakse ka muid tavasid, nagu kompostimine ja põletamine. Riik haldab oma jäätmeid arvukate keskkonnaseaduste alusel, mis keelavad jäätmete otse keskkonda sattumise. Need eeskirjad kehtestavad munitsipaalvõimude kohustused ja järgivad saastaja-maksmise põhimõtet.

Allikas
Kuidas tekkis Aksu jõgikond Türgis geoloogiliselt?

Aksu jõgikond moodustati mitme geoloogilise protsessi kaudu, sealhulgas Tauride mägede ülendamine ja Isparta nurga all lõhenemine. Miotseeni ajal loodi ülemine vesikond erosiooniga, millele järgnes vajumine. Hiljem tekkis pliotseeni ja pleistotseeni ajal kooriku pikendus või transtensioon, et moodustada Aksu alumise basseini. Merevee taseme tõus alates hilisolgotseenist põhjustas piirkonnas mereületuse. See protsess viis Karabayiri lubjakivide ladestumiseni ja lõpuks Antalya basseini moodustumiseni.

Allikas
Kas Türgit ähvardab kõrbestumise oht?

Jah, ÜRO eksperdid väidavad, et 88% Türgist seisab lähitulevikus silmitsi kõrbestumisega. ÜRO 2025. aasta aruandes jõuti järeldusele, et 2030. aastaks on 88% riigi maismaast kõrbestunud. See probleem on tingitud kliimamuutustest, jätkuvatest põudadest, veevarude halvast majandamisest ja linnade laienemisest. Olulised tegurid on ka sademete vähenemine ja veehoidlate ammendumine. Ilma drastilisi meetmeid võtmata seisab riik silmitsi suure keskkonnakahjuga koos vee- ja toidupuudusega.

Allikas
Millised on mõned ohustatud loomaliigid Türgis?

Türgi on koduks mitmetele kriitiliselt ohustatud liikidele, sealhulgas põhjapoolsele kiilaspäisele ja toros konnale. Teised kriitilise ohuga loomad on Vahemere munkhüljes ja Sandıklı kevadine tölni. Anatoolia leopard on praegu piirkonnas ohustatud liik. Lisaks peetakse ohustatuks ka valgepea-pardi, punase rinnaga hane ja merikilpkonna. Mitmed teised liigid, nagu suur tõbras ja metskits, on klassifitseeritud haavatavaks.

Allikas
Millised on praegused põllumajandus- ja maakorralduslikud suundumused Türgis?

Kliimasäästlikku põllumajandust uuritakse ja rahastatakse praegu riigis. Maakasutuse parandamiseks pakutakse välja erinevaid meetodeid, näiteks kultiveerimata kasvatamine ja kaunviljade kasvatamine. Väetiste kasutamise vähendamine on ka säästvate tavade põhirõhk. Lisaks on maisi ja teatud varju armastavate köögiviljade jaoks sobiva meetodina soovitatud agrivoltaici. Nende jõupingutuste eesmärk on lahendada keskkonnaprobleeme kaasaegsete põllumajandustehnikate abil.

Allikas
Millised on peamised keskkonnaprobleemid ja kaitsealased jõupingutused Türgis?

Türgi seisab silmitsi mitmete keskkonnaohtudega, sealhulgas õhusaaste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega läbimõtlemata arendusprojektide tõttu. Riigi elusloodus on mitmekesine, kuna see on ainulaadne kolme mandri ja kolme mere vahel. Kuid mägimetsi ohustab ülekasutamine, killustatus ja globaalsed kliimamuutused. Kuigi mõned arenguprojektid ohustavad bioloogilist mitmekesisust, pakub uus looduslike liikide koridor lootust kaitse edenemiseks. Lisaks on linnapiirkondades märkimisväärne õhusaaste, mis tuleneb transpordist ja kütteainete põletamisest.

Allikas
Millised on peamised probleemid seoses veereostuse ja veevarustusega Türgis?

Türgi veevarustus on praegu rõhutatud ja võib 2030. aastateks kõrbestumise tõttu väheneda. Üks peamisi merereostuse põhjuseid on see, et reovett ei töödelda alati korralikult enne tühjendamist. Kuigi juurdepääs joogiveele on muutunud peaaegu universaalseks, on siiski vaja suurendada reoveepuhastust. Põllumajandus moodustab üle kolme neljandiku riigis kasutatavast mageveest. Lisaks seisavad mõned piirkonnad, nagu Istanbul, silmitsi veevarustuse probleemidega linnastumise ja kliimamuutuste tõttu.

Allikas
Millised on Türgi kõige olulisemad märgalad?

Kızılırmaki jõe delta Põhja-Türgis on piirkonna suurim märgala. See piirkond on peamine bioloogilise mitmekesisuse ala ja on riigi kõige olulisem Ramsari ala. Sellel on palju rannikulaguune ja see toetab rohkem kui 500 liiki taimi. Kaitseala on eluliselt tähtis ka eluslooduse jaoks, kus on kolm neljandikku Türgi linnuliikidest. Rändavad linnud kasutavad deltat pärast Musta mere ületamist puhkamiseks ja toitmiseks.

Allikas
Millised on Türgi kaitsealad?

Türgil on neliteist erilist keskkonnakaitsealast looduskaitseala ja Pamukkale on nende seas ilmselt kõige tuntum. Need piirkonnad on Türgi eripiirkondade keskkonnakaitseagentuuri järelevalve all. Üks tähelepanuväärne näide on Muğla provintsis asuv Köyceğiz-Dalyani spetsiaalne keskkonnakaitseala. See konkreetne ala loodi ohustatud logaripea kilpkonna elupaiga kaitseks İztuzu rannas. Samuti säilitab see Dalyan-Köyceğizi sisemaa kultuurilise, ajaloolise ja geoloogilise tähtsuse. Külastajad saavad nautida häid võimalusi ökoturismiks ja puhkuseks, vaadates samal ajal fantastilisi panoraamvaateid.

Allikas
Mis on juhtunud seoses hiljutiste metsatulekahjudega Türgis?

2024. aasta juuni keskel tabasid Kagu-Türgit ja İzmiri provintsi rängad metsatulekahjud. Kagus algasid tulekahjud põllukultuuride põletamisest ja levisid läbi mitme küla, mille tulemuseks oli vähemalt 12 surma ja palju vigastusi. Läänes süütasid rekordilised temperatuurid ja tugevad tuuled tulekahjud, mis mõjutasid metsa- ja elamupiirkondi. Need läänepoolsed metsatulekahjud viisid rohkem kui 50 000 elaniku evakueerimiseni erinevatest piirkondadest. Lisaks põhjustas tugev suits kahju İzmir Adnan Menderese lennujaamale, mis viis selle ajutise sulgemiseni.

Allikas
Mida tehakse ohustatud liikide kaitsmiseks Türgis?

100 liigi kaitse tegevuskavad pidid valmima 2019. aasta lõpuks. Piirkonnas elab mitu kriitiliselt ohustatud looma, sealhulgas põhjapoolne kiilas ibis ja endeemiline toros konn. Ohustatud on ka muud liigid, nagu Anatoolia leopard ja merikilpkonn. Nende populatsioonidega tegelemiseks tehakse jõupingutusi, samas kui mõned piirkonnad, nagu Küre ja Kaçkari mäed, on soovitatud ümber metsistada. Nende meetmete eesmärk on kaitsta erinevaid haavatavaid ja ohustatud metsloomi kogu riigis.

Allikas
Milline on kliima Marmara mere ääres?

Marmara mere ümbruse kliima on keeruline ja sageli mikroklimaatiline. Merepinnal on sellel sageli meso- või üle-Vahemere kvaliteet. Keskmine temperatuur merepinnal on vahemikus 12–15 °C. Suved on Vahemere jaoks üldiselt jahedad, kuid ookeani kliimas soojad. Merepinnal kasvavad kuumakindlad lehttammed ja aeg-ajalt ka pöök.

Allikas
Milline on praegune olukord seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega Türgis?

Türgi aastane kasvuhoonegaaside heitkogus on umbes kuussada miljonit tonni, mis moodustab üle 1% kogu maailmast. Peamised panustajad on süsi, autod ja veoautod, mis eraldavad rohkem kui kolmandiku neist heitkogustest. Lisaks põhjustab elektritootmine veerandi heitkogustest. Need heitkogused on enamasti süsinikdioksiid ja aitavad kaasa kliimamuutustele riigis. Kuigi on olemas 2053. aasta nulleesmärk, jääb selle saavutamise viis ebaselgeks.

Allikas
Kui suur osa Türgi energiast on taastuv ja mis tuleb ikka veel fossiilkütustest?

Üle 85 protsendi energiatarbimisest inimese kohta Türgis pärineb fossiilkütustest ja see kasutamine inimese kohta on sarnane maailma keskmisega. Primaarne energiavarustus kolmekordistus aastatel 1990–2017 ja püsis seejärel umbes tasemel kuni 2019. aastani, mil nafta ja kivisüsi olid mõlemad umbes 30 protsenti ja gaas umbes 25 protsenti. Türgi kaevandab oma pruunsöe, kuid impordib umbes kolm neljandikku oma energiast, sealhulgas poole oma söest ja peaaegu kogu oma naftast ja gaasist. OECD on kritiseerinud süsinikdioksiidi hinnakujunduse, fossiilkütuste toetuste ning alakasutatud tuule- ja päikeseenergia potentsiaali puudumist. Elekter moodustab umbes 20 protsenti energiakasutusest ja pärineb peamiselt kivisöest, gaasist ja hüdroenergiast, väiksema, kuid kasvava osaga tuulest, päikesest ja geotermilisest energiast ning pool installeeritud võimsusest on taastuv.

Allikas
Milliseid loomi võib Türgis kohata?

Türgi elusloodus on rikkalik ja mitmekesine tänu riigi paljudele geograafilistele ja kliimapiirkondadele. Riigis on registreeritud umbes 1 500 selgroogsete liiki ja 19 000 selgrootute liiki. Siin on endiselt palju looduslikke sugulasi, keda esmakordselt kasvatati selles piirkonnas. Lisaks on Türgi Euroopa, Aasia ja Lähis-Ida vahelise rände ajal paljude lindude risttee. Iga liik sobib oma konkreetse elupaiga riigis.

Allikas
Millised on parimad kohad suusatamiseks Türgis?

Türgi pakub mitmeid kohti lumega seotud tegevusteks erinevates piirkondades. Lund võib leida Izmitist, Kartalkayast Bolu lähedalt ja Ilgazist Kastamonu lähedalt. Kirdeosas on saadaval Palandöken Erzurumi lähedal ja Sarıkamış Karsi lähedal. Kesk-Türgis on Erciyes lähedal Kayseri neile, kes soovivad suusatada. Kuigi Antalya lähedal asuv Saklıkent võimaldab hommikul suusatada, on selle lumikate lühike ja ebausaldusväärne.

Allikas
Kus saab kala püüda ja milliseid kalu võib leida?

Kalapüük Türgis toimub Mustas meres, Egeuse meres, Vahemeres, Marmara meres ja Türgi väinades. See esineb ka sisevetes, nagu looduslikud järved, veehoidlad ja jõed. Vahemeres elab 500 kalaliiki, Egeuse meres 300 ja Mustas meres 247. Marmara meri on koduks 200 erinevale kalaliigile. Kaubanduslikult püütud kalade hulka kuuluvad anšoovis, sardiin, makrell, bonito, kildpurk, kilttursk, latikas makrell ja sinikala.

Allikas
Milliseid Türgi piirkondi üleujutused kõige rohkem mõjutavad?

Üleujutusi esineb Türgis sageli, eriti jõeäärsetes piirkondades ja pikaleveninud tugeva vihmasajuga piirkondades. Nendele sündmustele aitavad kaasa märkimisväärsed vesikonnad nagu Kızılırmak, Sakarya ja Fırat. Musta mere piirkond, sealhulgas sellised provintsid nagu Kastamonu ja Sinop, on sageli mõjutatud. Lisaks on Marmara piirkonnas, mis hõlmab Istanbuli, tugeva vihma tõttu üleujutusi. Kliimamuutused võivad neid üleujutusi kogu riigis intensiivistada.

Allikas
Kes vastutas Türgi taimestiku dokumenteerimise eest?

Peter Hadland Davis oli Briti botaanik, kes spetsialiseerus Türgi taimestikule. Ta alustas 1950. aastal suurt uurimisprojekti, millest sai lõpuks Türgi ja Ida-Eesti saarte taimestik. See ulatuslik töö viidi lõpule 1985. aastal pärast seda, kui ta viis läbi 11 ekspeditsiooni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Oma uurimistöö käigus kogus ta umbes 28 500 isendit. Davis oli ka Edinburghi ülikooli professor ja taimekoguja.

Allikas
Miks on Türgis kogu ajaloo jooksul toimunud metsade raadamine?

Suurem osa sellest, mis praegu on Türgi, oli metsastatud neli tuhat aastat tagasi. Metsade hävitamine toimus nii eelajaloolisel kui ka ajaloolisel ajal, sealhulgas Rooma ja Ottomani perioodidel. Metsad raiuti maha erinevatel põhjustel. Üks põhjus oli puidu lõikamine kütteks. See metsade puhastamise protsess on olnud osa riigi ajaloost juba sajandeid.

Allikas
Turkey News Saa uued postitused e-postigaTelli, et saada uut sisu e-postiga. Tellimusest saab loobuda igal ajal.
Kas see oli kasulik?Jaga sõprade ja sotsiaalmeediaga